Uue standardi jõustumine ei tähenda aga üksnes uue dokumendi olemasolu. Veelgi olulisem on, kuidas standardit praktikas mõistetakse, rakendatakse ja auditeeritakse. Seetõttu korraldas FSC Eesti selle aasta alguses kolm kalibreerimiskohtumist, mille eesmärk oli vähendada standardi rakendamisega seotud ebaselgust ning ühtlustada arusaamu metsamajandajate ja audiitorite vahel nii, et need vastaksid ka FSC nõuetele.
FSC Eesti metsamajandamise standardi rakendamine puudutab otseselt nii metsamajandajaid kui audiitoreid. Seetõttu on oluline, et standardi nõuded oleksid osapooltele võimalikult üheselt mõistetavad ning auditite käigus kontrollitavad nii, et see ka päriselt toetab sisulist vastutustundlikku metsade majandamist.
Kalibreerimiskohtumised ei muutnud standardi nõudeid, vaid lõid võimaluse metsamajandajatele koos audiitoritega arutleda, kuidas ühte või teist standardi indikaatorit mõista ning praktikas rakendada ja kontrollida.
“Uue FSC metsamajandamise standardi tegelik väärtus selgub selle rakendamisel. Seetõttu oli oluline, et majandajad, audiitorid ja FSC Eesti saaksid juba enne auditite igapäevast praktikat ühiselt läbi arutada kohad, kus standardi nõuded võivad vajada täpsemat tõlgendamist. Meie eesmärk on, et standard oleks Eestis korraga usaldusväärne, piisavalt nõudlik ja praktiliselt rakendatav,” ütles FSC Eesti tegevjuht Indrek Talpsep. “Me seisame vastutustundliku metsamajandamise eest ning hea oli näha, et seda soovivad ka kõik laua taga olnud inimesed ning organisatsioonid.” lisas ta.
Preferred by Nature audiitor Igor Miilvee sõnas peale kohtumisi, et nad hindavad kõrgelt FSC Eesti pingutust, et FSC Eesti metsamajandamise standardil oleks alustuseks selle peamiste kasutajate ja adressaadi, metsamajandajate, lai toetuspind. “Selleks korraldatud kohtumised FSC Eesti, metsamajandajate ja sertifitseerijate vahel võimaldasid ühtlustada hinnangutevabas keskkonnas standardile vastavuse tõlgendused ning leida viisid, kuidas saaks teha hästi, mitte kuidas keelata. Eesti oma standard ja selle kalibreeritud käsitlus on eeldus pealtnäha vastandlike huvide ühendamiseks ja ümarlauaks kestliku ja säilenõtke Eesti metsa nimel. Need kohtumised olid selleks loogiline esimene samm. Alustuseks jõudsime ühisele arusaamisele, et tegu on just majandamise standardiga, aga teiselt poolt on töömahukas standard väärikalt järgimiseks. Usalduse tagamiseks on veel siiski üksjagu kaasamise tööd vaja teha, igal korralikul ümarlaual on vähemalt kolm jalga.,” ütles Miilvee.
RMK metsamajanduse arendusosakonna juhataja Edvard Eelsalu leiab ka, et auditeeritavate ja audiitorite ühine arutelu standardi tõlgendamisel oli ilmselt mõlemale poolele vajalik. See suurendas ühisosa standardi mõistmisel ja võib aidata vähendada suuremaid eriarvamusi auditite käigus.
“RMK jaoks tõid kalibreerimiskohtumised konkreetsust juurde. Kuidas uus standard lõppkokkuvõttes töötab, selgub auditite käigus. Kui selle alusel on võimalik mõistlikul moel auditeerida ja seeläbi FSC toimimine Eestis säilitada, on see kokkuvõttes määrav,” ütles Eelsalu.
RMK märkis samas, et uue standardi rakendamisel jääb veel kohti, mille toimivus selgub alles auditite käigus.
FSC Eesti jätkab standardiga seotud kohtumisi ka edaspidi ning kogub osapooltelt tagasisidet, et toetada selle selget, järjepidevat ja usaldusväärset kasutamist. Kalibreerimiskohtumised näitasid, et standardi toimimiseks ei piisa üksnes nõuete olemasolust. Sama oluline on ühine arusaam sellest, kuidas neid nõudeid praktikas rakendada ja kontrollida. Esimesed auditid uue standardi järgi hakkavad toimuma juba selle aasta sügisel.